Otsisin oma töö alguspunktiks reaalselt ruumi, mis oma olemuselt oleks kahemõõtmeline. Muudetavaks objektiks said barokkaiad, mis on 2.5D-s. Esimese moonutusena tegin kollaaži umbes 7 erinevast olemasolevast aia pildist, kasutasin nende paigutamiseks ja kokku sulatamiseks ekvirektangulaarset projektsiooni (equirectangular projection). Barokkaiad katsid katkematult terve vaatamisvälja ning hakkasid visuaalse moonutisena kuubil iga tahu suunas kaugusesse vajuma. Samal ajal kuubiku pind, millele mu kollaaž oli tekstuurina lisatud, jäi puutumatult lihtsaks geomeetriaks. Sedasi said barokkaiad juba uue dimensiooni, kuigi reaalsuses olid need jätkuvalt tasapindsed. Järgmise sammuna hakkasin tasapindsetele (kuid visuaalse efektina ruumilistele) aedadele ruumilisust lisama, image traceisin osad põõsad ja teerajad ning exrtrudesin erineva paksusega. Järgmine visuaalne moodustis näitas, et kui kuubil kasutada endiselt põhjana koolllaažina loodud efekti ja samal ajal kuubi telgede suunas nende samade aedadega mängida, siis kaks erinevat maailma põrkuvad ja kollaažiefekt võib tunduda tasapinnalt loodud ruumiliste elementide taustal isegi veel ruumilisem. Viimaks kaotasin taustalt kollaaži ja lasin uutel ruumilistel elementidel kuubiku üle võtta. Kuigi need on endiselt 2.5D elemendid, siis juba see, et nad liiguvad kolmel teljel erisuunaliselt, loob täiesti uue maailma.
